„Liiv, meri ning mõtted“

Liiv, meri ning mõtted

All mere ees liivasel rannal
Ma seisin nii üksinda
Ning kaugele mõtete veerul
Pilk viibis siin vaatama.

Pilk viibis ning viibisid mõtted
Ning viibisid meri ja maa –
All mere ees liivasel rannal
Nii üksi, üksinda.

Nii üksi kui sulades kokku
Ka iseendaga –
Liiv, meri ning mõtted ja mõtted –
Ning kaugus kõik hallina.

Liiv, meri ning mõtted ja mõtted –
Ees vete jutt vaikinud,
Liiv, meri ning mõtted ja mõtted –
Sees enda nutt ununud.

Kõik, kõik ma mataksin siia –
Ja ennast, ennast ka –
Liiv, meri ning mõtted ja mõtted –
Ei ennast siin kätte saa.

Liiv, meri ning mõtted ja mõtted –
Ma oma päike ja maa,
Ja mindki, ei mindki iial
Teist keegi kätte saa.

Ernst Enno

Läänemaa

Enno, Ernst, „Rändaja õhtulaul“. – Tartu: Ilmamaa, 1998, lk 307