„Ema tuleb töölt …“

Ema tuleb töölt …

Ema tuleb töölt koju yle võssakasvanud põllu,
varasygise õhtul kell viis,
tema ja taimede saatjaks synnist hauani tuul,
praegu jäetud mängima
ämblikukeelsed kaeblikud tšellod kõrte vahele, kangekaelselt:
„Suvi on saladus! Sygis on sant!“
Kõigi liikide laulumeistrite viimsed proovid rännu või surma eel,
mõtete jälge valgumas pori,
aga köögis on kell alles neli,
istume laiali söögi taga, väljakasvanud, rikki läind lapsed,
lapsed veel ikka.
Sinu suu on moosine ja minu särk täis kypsisepudi.
Targad jutud lõppesid, nääklus jäi vaiki, sest
akna taga sõitis pyhalik pilvedeparv
kaseladva varjust välja.
Nii paljud meie ununud unistustest
lehvitasid sealt meile, nii tungivalt,
et hirm hakkas hoida silmi lahti.
Pugesime laua alla
ja värisesime käesoleval hetkel
kumbki omas heitumuses,
märgates käeulatuses
rohkem imelist kui ykski elu jõuaks kanda.
Tuul tegi lahti akna.
Suudle punast tähni mu silma all,
et ema jõuaks
ja mänguasjad leevenduks.

Lauri Sommer

Viljandimaa

Sommer, Lauri, „Nõidade õrnus“. – Sänna: Tiivaalune, 2004