„Endspiel“

Endspiel

F: Ainult juhuse tõttu sünnib Salong: üht auahnusest ülespiitsutatud psühhiaatrit, kes teadlikult ja karjääri huvides hukkab loendamatul arvul katseloomi – kasse –, kuna vajab nende elavaid ajusid eksperimentideks, tabab patoloogiline kurbus, võimetus taluda lootust, ja oma kurbuse lohutamatuses hakkab kirjutama. Ja juhuslikult, salajuhuslikult osutub, et nii just peabki see olema.
Ja nende juhuslikkude asjaolude tõttu – ja sellepärast veel, et juhus annab talle kaasa kuningliku Naise, sama auahne, tuhat korda hullema ja kardetavama ja rahuldamatuma kui ta ise. Ja Naine vajab enda ümber imetlejaid. Nii tulevadki poeedid, literaadid, näitlejad, seeneteadlased, pastorid – sünnib Salong. Kuna leidub ka psühhiaater, kes võib anda kõigile diagnoose, kellega koos ja kelle juures võib kogu loovkond tunda ennast täiesti legaalselt nii hulluna, kui ta iganes ihaldab, kui ta ehk juba ongi.

Vaino Vahing; Madis Kõiv

Tartu

Vahing, Vaino, Kõiv, Madis, „Endspiel”. – Tallinn: Eesti Raamat, 1988, lk 127