„Enne suurt ilmamuutust“

Enne suurt ilmamuutust

Alev erines kaevandusasulast kõvasti. Kaevandus oli oma elanikele ehitanud küll hulga maju, kuid need olid hajali paigutatud gruppides, mida kutsuti küladeks: Kooliküla, Lilleküla, Sikupill, Pavanduse. Meie elasime Hädakülas, kusjuures keegi ei teadnud, millest niisugune veider nimi. Võib-olla tuli see lahtistest karjääridest, mille vahele see paekivist majade rida paigutati? Hiljem täideti karjäärid põlevkivituhaga, veeti muld peale ja inimestele häda teinud karjääridest said töölistele lille- ja juurvilja-aiad. Tingimused muutusid, nimi aga jäi. Kaevanduses domineerisid ühe- ja kahekorruselised majad. Terves asulas leidus vaid üks kolmekorruseline maja selles grupis, mis jäi õlivabriku suitsu sisse, ja mis sellest oli oma Suitsuküla nimegi saanud. Siin, alevis, paistis aga kõik linna moodi olevat. Krohvitud seintega maju, ka kolmekorruselisi ja plekk-katusega, leidus küllaga. Ja kirik oma sihvaka torniga oli paistnud juba läbi vaguniakna kaugelt silma. Meil, kaevanduses, olid postiaadressideks lihtsalt majade numbrid, tänavanimetusi ei olnud. Siin olid tänavad oma nimesiltidega nagu ükskõik mis linnas. Meil tuli minna mööda Kooli tänavat, mis kujutas endast pikka rida aedadesse uppuvaid eramuid.

Villem Gross

Ida-Virumaa

Gross, Villem, „Enne suurt ilmamuutust“. – Tallinn: Eesti Raamat, 1990, lk 92–93