„Leegionärid“

Leegionärid

Laval on Suur-Einar. Ta räägib kiiresti ja katkendlikult, soovides ebamugava teemaga võimalikult kiiresti ühele poole saada.
SUUR-EINAR: Kuuekümnendatel oli mul Sinimägedel objekt … kolm suve müttasime seal, panime drenaaži … majandil oli põllumaad vaja … kurat, kust sealt tuli alles kolpasid välja … igasuguseid, kuuliaukudega ja ilma … enamik oli muidugi asiaatide omad, selliste kõrgete põsesarnadega … kasahhid, ma arvan … aga võib-olla keegi teine … kes seda ikka nii täpselt oskab öelda … buldooseri peal oli meil Ranna Ants, tema tuli iga paari päeva tagant küsima, et jälle tuli hunnik konte välja, mis ma nüüd siis teen? … Ja mina ütlesin: lükka, kurat, sahaga kokku, objekt tuleb õigeks ajaks üle anda … eks ta siis lükkaski, mis tal üle jäi … kõiksugust muud kraami tuli ka … granaate ja mürske ja miine ja mida kõike veel … Jõhvist olid demineerijad abiks … Vene sõdurid … noored sellised … ajateenijad … üle päeva tuli töö seisma panna ja nad kohale kutsuda … uhasid seda Jõhvi ja Sinimägede vahet oma villisega … kes teab, kui palju nad võisid bensiini maha sõita … aga bensiin oli Vene ajal odav … igaüks varastas palju vaja oli ja jäi veel ülegi … teistele varastamiseks … mina ei varastanud … mitte et ma mingi põhimõtteline oleks olnud … lihtsalt ei tahtnud … vaat üks neist sõduritest rääkis mulle, et nende metalliotsija võtab ainult neljakümne sentimeetri sügavusele … ja mis sellest allapoole jäi … aga rohtu oli juba poolde säärde … rohi oli ju kõrgeks kasvanud … ja selle järgi võiski aru saada … kui oli selline tumedamat tooni … rammusam ja tihedam … siis oli selge pilt, et keegi on seal all … puhas väetis ju … venelaste surnutel olid need Ameerika hädaabi tanksaapad … ei teagi, mis nahast need tehtud olid … aga tugevad kui kuradid! Välja nägid nagu uued – raputa kondid sest välja ja tõmba jalga! … nii hästi olid vastu pidanud! … Mehed veel arvasid, et on piisoninahast, aga piisoneid ei ole ju enam … kusagil rahvuspargis võib-olla on … ma ise arvasin, et see võis pühvlinahk olla … aga hea tugev nahk oli tõesti … ja need lõhkekehad … ime, et mõni meie omadest õhku ei lennanud … buldooserijuhid ja kopajuhid olid kogu aeg näost valged, kui nad seal … ringi paarutasid

Tiit Aleksejev

Ida-Virumaa

Aleksejev, Tiit, „Leegionärid“. – Tallinn: Kultuurileht, 2010, lk 40