„Pärlijõgi“

Pärlijõgi

2
Pärlijõest mina pärlit püüse,
Mitte noid, mitte noid,
Midä toovot muinasjutt:
Ehiti sääl mängutammi, lüüse,
Kon oll’ mõni nire loid,
Kedäs’s kutsu tõiste rutt.

Igäveste noorte vete poole
Mul oll rutt, mul oll rutt
Joosta kunas aga sai;
Uneti sääl kodujäänü hoole’,
Pervi piten nigu vutt
Vulinaga võitu ai.

Kunnakarpe, vähäpoigi, maime
Püüsemi, püüsemi
Oma palla peoga;
Risti, pikuti jõe läbi aimi,
Jõele ütstõist hüüsemi
Mängmä nõu nink teoga.

Saimi nätä maid ning maiju tõisi,
Kõndse jalg, kõndse kepp
Takan vii nink läbi vii;
Nii mi teimi läbi ilma reisi –
Kon om algus, kon om lõpp?
Ilmakunst – Keokrahvii!

Artur Adson

Võrumaa

Adson, Artur, „Pärlijõgi“. – Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1931, lk 13