„Parunessi pihtimus“

Parunessi pihtimus

Mustad kaarnad krooksusid Jäneda pool tammelatvades, kuid tõusid sealtki lendu ning tiirutasid pea kohal. Äkitselt lõi midagi rasket vastu selga, parun langes maha keset vallseljaku teerada. Kukkudes jõudis ta kõrvu paar püssilasku. Viimast pilku taevasse heites nägi ta enda kohal tihedasse habemeudemesse kasvanud punetavat mehenägu, mille suust langesid tigedad sõnad: „Said nüüd, mida oled ära teeninud! Mina ei lase ennast häbistada ka parunil!“ Vintpüssi suitsev toru kadus maaslamaja silmist, rinnust kostis räige korin, teerajale tekkis vereloik. Paruni käsi langes alla mullast tärganud rohulibledele, konksus sõrmed tahtsid haarata raja serval õitsevat sinilille, kuid ei ulatunud.
Johann Hans Ulrich Nathanael Benckendorffi hing lahkus kehast 19. aprillil 1919. aastal Jäneda mõisa ja Kalijärve vahel sinise kevadtaeva all. Üheski raamatus ega kirjas pole kirjas, kellena ilmub ta maa peale oma järgmises elus.

Oskar Kruus

Lääne-Virumaa

Kruus, Oskar, „Parunessi pihtimus“. – Faatum, 2004, lk 34