„Rippsild“

Rippsild

Sel lumisel sillal Viljandis
mind mitte keegi ei oota
võib-olla on sinul tõesti angiin
ja süda käib ilma hoota

vaid istun lumes ja lehte loen
ning mõned kõnnivad mööda
kord varemed varisevad ja toed
kord läheb kõik meelest ja mööda

ja taskus on sulanud šokolaad
suus mõned ilusad sõnad
nii vanamoodsad ja igavad
et paremgi kui nad ei kõla

kui lämbuvad kurku klombina
kui lähevad lõpuks mul meelest
veel parem kui kaovad kiiresti nad
kõik täiesti eesti keelest

Priidu Beier

Viljandimaa

Beier, Priidu, „Tulikiri“, Tallinn: Eesti Raamat, 1989, lk 81