„Sa tuled kaugelt lapsepõlvemaalt“

Sa tuled kaugelt lapsepõlvemaalt

Sa tuled kaugelt lapsepõlvemaalt,
Üht iluilma kaasas kannad säält:
Su kadunud kodust mälestusesära!
Sa selle saatel võitnud ilma ära.
Kõik ohud, vaevad pikal eluteel
Sind seda enam hingestanud veel,
Et murede ja kannatuste voos
Sa mängind kannelt nagu võiduhoos!
Ja deemonid, kes otsind sulle hukku,
- Nad rahutumad vahel maa ja taeva,
Kes ohustavad iga hingekest,
Kuid paistvad välja oma maskidest –
Nad kihutand kui tuhat tuulispääd!
Ei tundes enam kurakätt ei hääd!
Nii kihutes nad kukkund ajalukku
Ja naelutanud kinni oma teod!
- Nii nagu ikka, ilma algusest
Aeg annab aru kõigist tegudest –

Anna Haava

Jõgevamaa

Haava, Anna, „Laulan oma Eesti laulu“. – Tallinn: Eesti Raamat, 1996, lk 301