13

„Suvine vihm Elva mändides“

Suvine vihm Elva mändides

See rahvas, päiksepruun ja taevasirge,
auväärselt seisis sealpool aeda reas
ja ikka olevat näis targaeas,
kuid täna, täna on ta imevirge:

kõik kiigub, kõigub, kirgab tantsukirge,
kõik kihab, kohab tantsijate seas …
Mis noorust varjas tumehallis peas
see männik, päiksepruun ja taevasirge!

Mistarvis tasakaal ja meelerahu,
kui selle rütmi eluhoog ei mahu!
Veel vooga, vihm! Veel tõuse, tuulekahu!

Ent vihm, mis ülalt mändidele vaob
ja monotoonset tantsulugu taob,
nii hele on, et märkamatult kaob.

Ain Kaalep

Tartumaa

Kaalep, Ain, „Muusad ja maastikud“. – Tallinn: Tänapäev, 2008, lk 259


Teksti luges: Tarmo Tagamets