„Taarka“

Taarka

Ernits: Pidägeq kallis ummikiilsit nimmi! Vägüsi om võõrakiilsit, esieränis eestläisile saksa ni setodõlõ vinne nimmi pant. Mi nimepandmise kommisjoniq ommaq andnuq seto nimmi Irboskah 215, Panikovitsah 240, Petseri vallah 300, Petseri liinah 20.
Kullõlgõq naid ilosit nimmi: Roosiorg, Roosimaa, Järvekülg, Järvelill, Kattai, Pettäi, Kulla, Huntorg, Huntsaar, Vanahunt, Noorhunt.
Muidoki oll’ kommisjonil rutt takast ja sai sekkä eestikiilset, rahvusromantilist liig sagõhõhe, a iks om illos tüü tett.
[---]
Vigurine vana seto miiss: Sul, Taarka, om ka no vahtsõnõ nimi käeh vai?
Taarka: Ma es lasõq pandaq.
Noorõmb miiss: Nääq küsüseq no su laskmisõst. Mis nääq panniq?
Taarka: Pisumaa vast oll’.

Kauksi Ülle

Võrumaa

Kauksi Ülle, „Taarka“. – Obinitsa-Tartu, 2001–2002, lk 89